Masendus,

Eile tuli Maris talli kaasa, oi kuidas sai naljaaa :D, Muidu trenni jõudes oli pime, aga kui platsile läksime siis see kõik oli nii maagiline, udu oli maas, Täiskuu oli nii ilus, tõkked ja heinapallid paistsid udu seest, tähed taevas. OOh kuidas mulle meeldis. Traavi sõites hobune toimis eest, täiesti pehme, teistpidi ka. tegime pikalt traavi. Vahepeal hakkas jaurama, aga muidu okei. Galoppis vasakut pidi toimis jubehästi. Paremast jalast, jaurasin sadaastat et galoppi saada, ja siis avastasin pahapaha asja. Ma pole ennem sellest eriti vist välja teinud, või ta on ikka rohkem painutanud. TA EI PAINUTA PAREMAT PIDI. Kui hakkan nõudma vaikselt, tuleb hästinatukene, ja siis viskab kaela üles ja täiiega pingesse. Kuskil on minu tegematta töö, ja Parempool(sealpool on tal see "roosa" silm ka, mis võib ka natuke mõjutada ) ongi tal palju nõrgem, ma ei tea mille pärast. Aga jamh, püüame parandada. Trennilõpus ma jaurasin temaga tükk aega ja lihtsalt ei tule paindesse, kael läheb kohe nii pingesse, ja mingi nipiga ei saa teda paindesse. Trenni lõpus lihtsalt nutsin, see tõi sellise masenduse peale et midagi jubedat. Mul endal ka parem pool vist nõrgem. Teised olid ammu platsilt läinud, ma jaurasin seal temaga. Mingipäev pannen kordele koos pessoaga, ja külll läheb minnna siis ...
Aga jahm, ma olen tema üle siiski väga väga uhke, aga ma ise jauran seal seljas liiga palju ja olen midagi tegemtata jätnud, aga noh kui arvestada seda, et ma olen pidanud oma ratsutaja aastate jooksul päris tihti pidanud üksinda trenni tegema. Siis on normaalne et kõik asjad kohe ei õnnestu ja tuleb osade asjadega kauem vaeva näha.